Eesti raadioturu ülevaade 2019

Kas te raadiot kuulate? Kas saate mängitava muusika või saatejuhtide häälte järgi aru, milline raadiojaam parasjagu mängib?

Eesti raadiomaastikul on 2019. aasta alguse seisuga 30 erinevat raadiojaama. Neist viis on riiklikud (Vikerraadio, Raadio 2, Raadio Tallinn, Klassikaraadio ja Raadio 4), ülejäänud kommertsjaamad. Keskmiselt kuulatakse Eestis raadiot päevas veidi üle 3 tunni.

Kuigi igal raadiojaamal on oma formaat, peamine sihtrühm ja hoolikalt valitud muusikavalik, on jaamadel sageli raske selgelt eristuda. Kuulajate profiililt on enamus raadiojaamu universaalsed ehk mehi-naisi on kuulajate seas võrdselt ning vanus on teljel 12 – 74 aastat keskmine. Kuulajaid võidetakse tugeva hommikuprogrammi, spetsiifilise muusikavaliku või väga suunatud sihtrühmaga.

Suurema kuulajaskonnaga eestikeelsed raadiod on SkyPlus, StarFM, Vikerraadio, Retro FM ja Raadio Elmar (Kantar Emor, Raadioauditooriumi uuring, suvi 2018). Üle-Eestilise leviga on veel Kuku raadio, PowerHitRadio, Ring FM, Raadio 2, MyHits, Pereraadio, Klassikaraadio. Venekeelse auditooriumi suurimad lemmikud on Sky Radio, Russkoje Radio ja Raadio 4.

Lisaks üleriigilise leviga raadiojaamadele on väikses Eestis ka palju kohalikke raadioid – kas nimed Ruut FM, Raadio Kadi, Tre Raadio, Raadio Marta on teile tuttavad? Neist raadiojaamadest saate kuulata kohalikke uudiseid Valgamaalt (ruutfm.ee), Saare- ja Hiiumaalt (kadi.ee), Järvamaalt, Raplamaalt, Pärnumaalt (treraadio.ee), Põlvamaalt (martafm.ee). Lõuna-Eesti suunitlusega Ring FM (ringfm.ee) on oma sageduse laiendanud ka Tallinnasse. Mitmed eestikeelsed raadiojaamad tegutsevad ainult Tallinnas ja Harjumaa –  Nõmme Raadio, Äripäeva raadio, Rock FM, Raadio Tallinn.

Venekeelsed raadiod levivad seal, kus elab suurem osa venekeelsest kuulajast – Tallinn+Harjumaa ja Ida-Virumaa. Venekeelse programmiga jaamu on kokku 7 – Sky Radio, Russkoje Radio, Raadio 4, Radio Volna, Narodnoje Radio, Jumor FM, DFM.

Suuremad meediafirmad, mis koondavad mitmeid kommertsraadiojaamu, on Eesti Meedia (Kuku, Elmar, MyHits, Narodnoje Radio, DFM), Sky Media (SkyPlus, SkyRadio, Russkoje Radio, Rock FM, NRJ, Retro FM) ja Mediainvest Holding (StarFM, PowerHitRadio, RadioVolna).

Mikrofon ja raadio

Reklaam raadios

15 aasta jooksul toimunud muutused meediamaastikul – interneti jõuline pealetung – pole raadio positsiooni kõigutanud. Raadioreklaamide rahalise mahu osakaal kogu Eesti meediaturust on stabiilselt 10% kandis (https://www.emor.ee/pressiteated).

Raadioreklaami sõnum

Raadiot nimetatakse pimemeediumiks (Andrew Crisell). Sõnumeid ei ole näha, need koosnevad vaid häälest ja vaikusest – helide maailm! Seega, kui hakkate välja mõtlema raadioreklaami, peab sõnum olema selge, hästi ja ilmekalt välja hääldatud, ülesehituselt kuulaja jaoks atraktiivne ja sobiva helilise taustaga. Brändi nimi peab kuulajale kõrvu jääma, soovitav on see reklaamklipi jooksul mitu korda välja öelda. Kui nimi on keerukas, ütle veebiaadress kas või tähthaaval! Raadioreklaam on tegevusele kutsuv. Klipi puhul peab inimene selgelt aru saama, mida reklaamitakse ja mida ta peab tegema. Ettevõtted, kes teevad raadioreklaami tihti, võiks teha helilogo, mida reklaamides korduvalt kasutada – kuulajal tekib äratundmine.

Raadioreklaami klipi valmistamise saate tellida reklaamiagentuurist või otse raadiojaamast.

Kuidas osta raadiosse reklaami?

Esmalt mõelge läbi, kes on see inimene, kellele tahate reklaami suunata – sihtrühm. Seejärel valige raadiojaam(ad), mida sihtrühm kuulab. Sellega tagate rohkem huvitatud kuulajaid ja odavama kontaktihinna. Kui et ei tea, milliseid raadioid kasutada, küsige abi spetsialistilt.

Raadioreklaamide hinnad

sõltuvad klipi pikkusest, eetrisse mineku kellaajast ja muidugi raadiojaama populaarsusest – mida rohkem on jaamal kuulajaid, seda kallim on tavaliselt ka reklaamsekundi baashind.

Alljärgneval graafikul on välja toodud erinevate raadiojaamade kõige kallima, A+ eetriaja 20-sekundilise reklaami hinnakirja hind ning nende jaamade katvused.  Nagu näete, on hind ja kuulatavus enam-vähem proportsioonis. Raadiotes, kus hind on katvust arvestades liiga kallis või odav, reguleeritakse netohind n.ö. õigeks pakutavate allahindluste kaudu.

Allikas: raadiote hinnakirjad, Kantar Emor Raadiouuring 2018

Erineva pikkusega klippide hinda arvestatakse viiesekundiliste sammudega. Näiteks 11-15 sekundiline klipp on ühe hinnaga, 16-20 sekundiline teise hinnaga.

Ööpäeva lõikes on raadiokuulajate arv erinev ning vastavalt sellele on eetripäev jaotatud hinnatsoonideks. Tööpäevadel on suuremate raadiojaamade reklaamihinnad jaotatud neljaks tsooniks. A+ : kõige kuulatavam aeg, tavaliselt 6:00 või 7:00 – 11:00 ja 16:00 – 18:00; A: päevane aeg A+ aegade vahel ja osades jaamades ka 18:00 kuni 19:00; B: õhtune aeg kuni kella 21:00-ni, osades raadiotes ka hommikul 6:00 – 7.00. Ja öine C-tsoon, kus hind on kõige odavam. Nädalavahetuseti A+ aega ostma ei pea. Väiksema kuulatavusega raadiojaamades on 2 – 3 hinnatsooni.

Raadiojaamad pakuvad palju ka erinevaid reklaampakette. Näiteks Ilmateade, Liiklus, Hommik, Täistund. Populaarsed on ka raadiomängud, kus raadio saatejuht eetrisoleku ajal teeb juttu teie firmast, toodetest, mängu auhindadest jm. Õnnestunud raadiomängu eelduseks on tellija poolt korralikult koostatud memo, huvitav teema ja atraktiivsed auhinnad.

Raadioreklaami tugevused

  • Piisavalt kohalikke raadiojaamu, et edastada lokaalset reklaami odavalt ja efektiivselt
  • Raadioreklaam on ideaalne autoroolis istuva inimese tabamiseks
  • Raadio on kõige rohkem tarbitav meediakanal hommikusel tööpäeva tipptunnil
  • Võimaldab kiiret reageerimist – vajadusel saab reklaami eetrisse ülejärgmisel päeval (olles korrektsed kliendid, jätame tegelikult rohkem päevi tellimuse esitamise ja avaldamise päeva vahele!)
  • Reklaamklipi tootmine pole ülearu kallis

Raadioreklaami nõrkused

  • Mõne toote või teenuse reklaamimisel on tähtis visualiseerimine (pildi näitamine). Sellisel juhul raadioreklaam ei sobi.
  • Kuulajad kipuvad tihti kanalit vahetama
  • Kui raadio mängib taustaks, võivad muud helid kuulajat segada. Et jõuda potentsiaalse kliendini, tuleb reklaam eetrisse lasta suure sagedusega.

Teated ja üleskutsed ERRis

Kindlasti olete kuulnud kontserdite, teatrietenduste või mõne riigiasutuse reklaami Vikerraadios, Raadio2-s, Raadio4-s. Kuidas need sinna satuvad? Kes saab riigi ringhäälingus reklaami teha? Esiteks, need polegi reklaamid, vaid kultuuriteated. Täpsemalt, kas

  • mittetulundusliku avalik ürituse teavitus (näitused, kontserdid, etendused, filmide linastused, spordivõistlused jm. kultuuriüritused. Tingimusel, et üritusele on avalik juurdepääs, üritus ei taotle kasumit, üritust finantseerib osaliselt või täielikult avalik sektor)

või

  • sotsiaalse iseloomuga üleskutse (sotsiaalselt soovitavat käitumist (liiklusohutus, haiguste ennetus, tervisekaitse jms), integratsiooni, keskkonnakaitset ja heategevust propageerivad üleskutsed).

Teated edastatakse ERRi jaamades tasuta. Vaata täpsemate tingimuste kohta siit: info.err.ee/l/kontaktid/kultuuriteated

Rock´i ja poppi

Nüüd põikame korraks aga tagasi artikli algusesse. Kas saate mängitava muusika või saatejuhtide häälte järgi aru, milline raadiojaam parasjagu mängib?  Vahel on raske raadiojaamu üksteisest eristada. Raadiokuulaja on õnnega koos, kui leiab endale meelepärase jaama.

Mõnikord võib jaama püsikuulajat tabada aga ootamatu üllatus, kui harjumuspärasel lainepikkusel kostab järsku hoopis teistsugune muusika kui oled harjunud. Või on küll muusika sama, aga raadiojaama kõll ütleb jaamale hoopis teistsuguse nime. Just sellised üllatused on Eesti raadiokuulajaid tabanud viimaste aastate jooksul.

Aasta 2016 sügisel sulges Trio LSL Uuno raadio. Olles alustades (1994) Eesti esimene muusikajaam, tegutses Uuno kokku 22 aastat. Ajapikku tuli juurde palju teisi sarnaseid raadioid ning Uuno kuulajate arv vähenes. Kui 2006 aastal oli Uunol 163 000 kuulajat nädalas (Kantar Emor, Raadioauditooriumi ülevaade, suvi 2006), siis 2016 aastal ainult 80 000 nädalas (Kantar Emor, Raadioauditooriumi ülevaade, suvi 2016). Seepärast otsustati teha kardinaalne muudatus – Uuno suleti ning asemele asus MyHits (myhits.ee).

MyHits on suunatud 15 – 39 aastasele kuulajale. Raadiojaama avamisele eelnes põhjalik uurimistöö sellest, millist muusika Eesti noor kuulata tahab. MyHits´i formaat on Hot Hits/ Top 40, muusika mängib ühes tunnis vähemalt 40 min. järjest. Uued kuulajad on MyHits´i üles leidnud, 2018 aasta suvel oli kuulajaid keskmiselt 147 000 inimest nädalas (Kantar Emor, Raadioauditooriumi ülevaade, aprill-september 2018). Olemas on ka MyHits nimeline telekanal, kus näeb samade raadios mängitavate laulude muusikavideosid.

Kardinaalse sisumuutuse asemel võib aga muutuda nimi ning sisu enam-vähem samaks jääda. Nii juhtus rockiraadioga Radio Mania. Alates 2017 aasta sügisest tegutseb samal lainepikkusel RockFM (https://sky.ee/tag/rockfm).

Radio Mania oli legendaarse Margus Pildi juhitud, peamiselt meestele suunatud jaam. Asutatud 2002, levis ta ainult Tallinnas ning HArjumaal ja omas lojaalset kuulajaskonda. RadioManias sai mõnikord muusika vahele kuulda nalju, mida teistes jaamades ilmselt eetrisse poleks lubatud. Olles kanal mis ei kuulunud suurde meediagruppi, oli ilmselt majanduslikult raske vee peal püsida. Levisagedus 88,8 kuulus SkyMediale ning meediagrupp otsustas ise rockisuunaline raadio avada.

RockFM-i sihtrühm on 25-50 aastased mehed ja peamised muusikasuunda pop-rock ja hard rock.  Lisaks muusikale kuuleb päeva- ja spordiuudiseid ning nalju. RockFM on jäänud tõsiseks rockiraadioks ja oma kuulajaskonda suurendanud.

Kas meid ootab ees veel sarnaseid muutusi Eesti raadiomaastikul? Ei oska öelda!

Raadio tulevik

Raadio kui meediatüüp elab edasi. FM raadiote asemele tulevad küll järjest rohkem online-raadiod. See ei tähenda aga raadio kuulatavuse langust tänu üleüldisele interneti kasutusele, mobiiltelefonidele ja „connected car“ autodele.

Muutuvad küll viisid, kuidas raadiosaateid edastatakse, aga raadio kui selline jääb.